Süümekad ja kitkutud kana keset talve...

Nii, üle tüki aja siis kirjutan jälle.
Enda tegemistest hetkel siin kirjutama ei hakka, pigem teen seda, mida oleks pidanud ammu tegema. Lõpuks saab see kana seoses sõbrapäevaga kitkutud.
Ma ise pole küll suurem asi sõber, et siin tegelikult sõna võtta sel teemal, aga tunnen süümekaid, et pole paljudega kontakti hoidnud siin viimase aasta jooksul. See aga ei tähenda seda, et olen nad unustanud. Iga päev leian ühe või teise inimese oma mõtetest.

Niisiis tahaksingi rääkida veidi sellest sõbrapäevast. See on justkui nii tähtis päev. Muidugi on tore ju sõpru meeles pidada, aga miks ei võiks seda teha aastaringselt, miks on vaja selleks eraldi päeva? Et kui meil on tõesti erilised sõbrad, ja seda nad kahtlemata ongi, siis võiks ju näidata tihedamini kui olulised nad meile tegelikult on, mitte et nüüd ootame sõbrapäevast sõbrapäevani ja kuhjame nad poest ostetud nänniga üle. tegelikult pole poe nännil üldse tähtsust. Veel parem oleks kui meene oleks isevalmistatud. See kannab edasi isikupära ja võib kindel olla, et see tuleb südamest, nii et pühendage oma sõpradele ja lähedastele veidi rohkem aega ses kiires elus - kiire elu võib mööduda märkamatult.

Niisiis, rohkem hoolivust igapäevaellu ja meeldivat aega sõprade seltsis.