Jõulueelne

Nii, eelmises sissekandes lubasin küll uut ülevaadet juba nädala pärast, aga märkamatult on saanud nädalast kaks. Viimane aeg see ära teha enne jõule, sest tuleb tihe graafik. Istun siin üksi kodus, vaatan maja taga tuledes säravat kuuske ning joon teed. Jah, juba homme on see päev, mil peaks põhjanabalt taat oma põtradega tulema ning kingitusi jagama. Homse õhtuga saab linnades toimuv hullumaja mõneks ajaks läbi. Just õhtuga, sest hommikul on kindlasti veel mõni, kes viimasel minutil paari kingitust ostab.
Jõulude lähenemisega olen üha enam mõelnud nendele, keda ma asta jooksul näinud pole, kuid see pole veel see sissekanne, kus ma pikemalt sel teemal peatun.
Üldiselt olen hetkel tõbine ja nii ned pühad mul mööduvad. Maal sain velle veega jännates külma. Oma tegemistest veel niipalju, et neljapäeval oli Lähtel jõuluball, olin seal pildistamas. Hiljem oli Maramaal õe klassi väike koosviibimine aka balli aftekas, reedel suurema osa magasin. Laupäeval olin Raini juures. Sai pühapäevani veidi pidutsetud. Piltide töötluse ja läkitamisega olen veidi ajahädas, kuid pole viga. Kõige rohkem ajab närvi see, et netiprobleemid on.

Lõpetuseks soovin kõigile lugejatele rahulikke jõule. Uus sissekanne vast siis kui Soomest tagasi olen.

Jou, jou, jopsadi jou...

...nagu nüüd kombeks on. Elagu kommertsühiskond ja majanduslangus ehk Imed on tõepoolest olemas. Järgekordsel Lõunakeskuse Imedeööl tundus küll, et on, sest majanduslangus oli justkui käega pühitud ja maja oli rahvast täis. Hilisematel saabujatel tuli auto taaskord jätta sõiduteele, sest mujal ruumi ei olnud. Majas endas puudus õhk, rahvamassi kehad olid kütnud majad kuumaks ning proovikabiinide järjekordade ooteajad venisid kuni poole tunni pikkusteks. Nii et palju õnne rahvas odavate asjade puhul, mida teil toanurka tegelikult vaja ei lähe. aga noh, miski peab ju tolmu ka koguma kodus, muidu äkki unustate ära kuhu see tolm teie elamises ikkagi kaob ja ei leiagi seda enam ülesse. Külaliste ees oleks küll piinlik sel juhul.
Selle asemel, et ise sinna meeletusse massi sukelduda, otsustasin veeta õhtu oma sõpradega. Nii oleks pidanud te kõik tegema. Tarbimiskultuuri süvenemise juures oleme unustanud tõsiasja, et on olemas ka muid väärtusi kui materjaalsed rikkused. On sõbrad, on hetk - emotsioonid. Selle asemel, et pead vaevelda, millise kalli kingituse seekord oma sõbrale teed, võta aeg maha, helista talle ja saa temaga kokku - pühenda talle veidi oma aega. Jõulude mõte on rohkem hingeline kui materjaalne. Head sõbrad, lahkus, perekond ja ühiselt veedetud aeg.

Viimasel ajal on kaduma läinud traditsioonid, millest kohati tunnen puudust. Pere sai kokku vanavanemate juures. Värske kuuselõhn, ahjusoe tuba ja küünlasära. Veidi mandariinilõhna ja jõulutunne oli garanteeritud. Nüüd on kõigil kiire, jõulud on kujunenud ühe sugulase juurest teise juurde sõiduks, toanurgas seisab plastikkuusk ning ahjusooja asendab keskküte. Tore, kas pole? Aastavahetusel sai öösel loomadele leiba viidud, kuid nüüd ei saa endale väikeloomapidajad loomi lubada, ei tasu ära.
Ja veidi teistel teemadel. Alles hiljuti ilmus mu sõbra Egoni 2008 aastat kokkuvõttev set. Nüüd on teile kõigile veel üks meeldiv uudis, nimelt on ta saanud valmis ka oma talveseti Entrancing Winter Melodies 2008. Lugudenimekiri on paljulubav - ei jõua ära oodata, millal allalaadimine lõppeb. Ei hakka siin pikemalt keerutama, nii et minge tutvuge lähemalt siin.

Uued sissekanded juba nädala pärast.

Oi oi

Nonii, külastasin just oma hea sõbra Egoni blogi ja märkasin, et pole kolm nädalat siia midagi kirjutanud. Niisiis, kallid sõbrad ja muud huvilised, kes kangesti tahavad oma nina minu ellu toppida, siin ma olen. Kui juba Egonist juttu tuli siis ta sai just valmis oma 2008. aastat kokku võtva setiga. Kel huvi, siis saab lähemalt uurida siit.
Võttes kokku viimased nädalad, siis kasulikke asju polegi eriti teinud. Või noh, õigem oleks öelda, et ma polegi kasulik mittemingisugusel viisil, kuna ma sotsiaalses mõttes pole mitte mingit moodi kasulik. Koolis ei käi, pole tööd, pole sotsiaalelu. Samahästi võiks juba paadialuseks hakata, aga pole seda rahagi, et paat muretseda :D Esmaspäev teisipäev lükkasin lund. Lumetormi ajal kestis Rahvusvaheline Aita-mul-autot-lükata päev mitu päeva. Aktsiooni käigus sai teisipäeval sõpradega endalgi kolm autot hangest välja aidatud.Sõjaväekomissariaadis käisin ära ja sain taaskord aasta pikendust tervisehädade leevendamiseks - khmm, st ravimiseks. Võiks juba invaliidiks hakata ja pensionile jääda ning siis 4000.- eest majavalvuriks minna. Aga noh see on hoopis teine teema.
Majanduslanguse tõttu luhtus ka mu plaan Soome tööle minna, nii et väljavaated suurema summa saamiseks hetkel on nullilähedased. Tegelikult kuna mul puuduvad hiljutisurnud rikkad sugulased välismaal ja midagi lähiajal pärima ka ei hakka, siis võib võimalused tõesti nulliks pidada. Nulliga teeb inflatsioon oma töö ja olengi teoreetiliselt miinustes.
Alustasime siis hetkeseisu tumeda poolega. Tegelikult on elu ju ilus. Meeldiv jõuluaeg tulemas ja puha, et saaksime endid SMS-laenude abil materiaalsete kingitustega üle kuhjata ja ühe korralikuma rasvase prae ära süüa. Halvemal juhul tuleb sama praadi süüa ka aastavahetusel süüa ja kõrvale joome šampuse asemel kingituseks saadud hõõgveini, mis külmakraadide korral polegi nii paha.
Kirjutamisest rääkida, siis hr Jutuvestja avaks ajaveebi niipea kui vaimne pinge saab seljatatud ja kõik jääb endast maha. Rahu ja vaikus ja heaolu on need mis annavad võimaluse vaimul lennata. Seega blogile lisasektsiooni niipea ei tule.
Jah, arenguplaan nägi tõesti ette kolme koha pidamist, kuid kitsaste aegade tõttu jäävad kõmusait ja Fantaasia Rännakute eri ära. Vabandame.

Sellega siis lõpetame. Toetage ka mu teist sõpra ja saatusekaaslast Alarit. Klikkige tema saidi www.fooniks.com reklaamidel.

Kena detsembri algust