Andmed puuduvad

Aeg teha siis järjekordne nädala kokkuvõte.
Esmaspäev oli tööpäev. Kõik läks sujuvalt kui kõrgustes turnimise kõhe tunne välja jätta.
Esmaspäev oli ühtlasi ka Teedu sünnipäev. Töölt tulles helistasin Tuulile, et Teedu number saada ja hiljem koju jõudes helistasingi sünnipäevalapsele. Alguses tegime mõned õlled ja siis lahendasime 0,7L viina ära. Kurgid olid head muidu :D
Teisipäev, kolmapäev ja neljapäev olin kodune. Ausalt öeldes ega ma mäletagi, mida tegin :D
Niipalju tean, et kolmapäeva õhtul oli vähe kuivem ilm ja siis sain aias muru ära niita. Siis neljapäeval läksin Maramaale, et seal veidi ahju kütta. Isa ja vanaema jõudsid hiljem.
Reede oli taaskord tööpäev. Ülemisel korrusel sai õlitamisega ühele poole nii, et homsest alustan all korrusel.
Laupäeval käisin Lähtel õunu korjamas ja õhtu veetsin kodus, kui just öösel kella 3ne mäkiskäik välja arvata.

Nädala raamat: Pavel Makarov "Persoona - Iseloom ja Saatus"

Nädala laused:
"Armastus on suurel määral egoistlik. Armastus naise vastu eeldab egoismi. Sa ei taha teda kellegagi jagada ja see on loomulik"

"Kunstnik, kes kõike võtab südamega, elab kõike siiralt läbi, jääb nõrgaks"
Rafael Arutjunjan

"Kui sul on pintsel antud, siis pista see ka vähemalt korra värvi sisse"

Nädala lugu: Moloko - The time is now (Can 7 Soulfood Mix)



Selleks korraks taaskord kõik.
Kirjutamiseni nädala pärast

Nunnaklooster, kured ja püstkoda..

Ei oskagi seda viimast kahte nädalat ühe tabava lausega kokku võtta. Olen nii palju teinud ja nii palju mitte midagi teinud, et ei ole lihtsalt võimalik. Või noh, ei ole piisavalt produktiivne, et midagi tabavat pähe tuleks.
Alustama peaks vist 10. septemrist. Olin tol nädalal haige. Neljapäevaks õnnestus mul isegi 37,5 välja võluda termomeetrist, kuid see mind ei takistanud. Olin Neljapäev with Lazers'it liiga kaua oodanud selleks, et koju jääda. Seega palavik mind ei takistanud - üks Coldrex sisse ja edasi juba mõned pitsid Jägermeistrit. 23ks jõudsin Maailma. Omasid oli seekord päris palju seal. Mina, minu õde, Reimo, Dima, Kertu, Egon, Lauri, Imre ja Siim. Tanel oli ka kohal. Lisaks olid olemas ka uued tuttavad näod. Olin omadest viimane, kes enne uste sulgumist sealt lahkus. Kartsin, et saan rohkem külma, aga ennäe imet - järgmine päev palavikku polnudki. Olin välja tantsinud selle. 12. september külastasin Kuremäe kloostrit ja siis Vasknarva oma jne Oli väike seesugune ekskursioon. Peamiseks aiadekoratsiooniks olid kured. Jõudsime ka järeldusele, miks see nii on. Sellepärast, et kured teavad, et seal võib rahus konni süüa, ilma et peaks lapsi tassima. Tripil olles turgatas pähe ka püstkoja definitsioon. Püstkoja näol on tegemist jaanitule troojahobusega. Lisaks tahakisin teavitada oma sõpru uuest meiliaadressist: olenjoodik@aa.ee .

Alates teisipäevast olen tööl olnud. Isaga väike ots - paar nädalat tööd.
Eile oli päevakavas kaks sünnipäeva. Päeval käisime vibu laskmas. Lasin 214 punkti võimalikust 280st. Esimese korra kohta pole paha või mis? Kätt südamele pannes võin öelda, et pole tõesti millegi sellisega varem tegelenud. Nö laadalaskur nagu sealne juhendaja ütles. Laadalaskur - inimene, kes käib laatadel vibu laskmas, aga vibulaskmisest otseselt midagi täpsemat ei tea. Õhtul sai siis teisel sünnipäeval käidud ja umbes kell 3 sain koju.

Haigusnädalal sain valmis ka oma miksteibi. 35 minutit - lühike, aga see eest sai korralik teine.
Kel huvi, võib selle leida siit.

Nädala albumiks on Mashup Euphoria mixed by Cut Up Boys.

Nädala looks võib pidada üht pala selle sama kogumiku teiselt plaadilt: Lustral, Deepest Blue - Everytime, Is It A Sin


Nädala lause: "Selleks, et mitte kannatada, on vaja mitte armastada." P.Coelho - Brida

Nädala raamat: P.Coelho - Brida

Sellega siis seekord lõpetame..
Kirjutamiseni

0-produktiivsus, saamatus ja totaalne paigalseis...näib nii

Orkuti õnnelause - Täna jaga oma õnne teistega. Näete kui õnnelik ma olen.

Viimased kolm aastat võib vist nii kokku võtta küll. Jah, sügis 2007. Ma ei läinud kooli, kuna mu vanaisa suri vahetult pärast mu lõpetamist ja vanaemal ei olnud kedagi kes ta eest hoolt kannaks. Nii ma siis olin pool aastat tema juures. 2008 ei olnud ka just suurepärasem. Aasta algus kulus juhutöödele, käisin kooli katsetelgi proovimas, kuid ei midagi. Ju polnud piisavalt hea - nagu tavaliselt. Ja sügisest alustasin vanaemaga arste pidi käismist, ema ja teised olid ju kõik tööl. Paneb ikka mõtlema küll, kui 200m peal peab vähemalt korra puhkama, lihtsam oleks olnud ratastool võtta, aga siis ei olnud sel enam vahet. Päev enne oma sünnipäeva ta lihtsalt suri. Oli tort ja asjadki ostetud, et saaks haiglas tema sünnipäeva pidada. Kuid vahetult enne haiglassejõudmist oli ta juba läinud. Sinna mu tahe kadus. Aasta alguses oli 14 see kuupäev, kus mu tahe hakkas vaikselt tagasi tulema. Aga mõnikord jääb tahtmisest väheks. Augustist olen edasimineku asemel suured sammud tagasi teinud. Jah, olen arg. Nende aastatega on mu enesehinnang materdada saanud. Pole ka kooli läinud seepärast, et pole raha. Hetkeks suletut ring. Pole tööd, pole raha, pole kooli. Madala enesehinnangu tõttu pole ka nii kindlameelne, et tasuta kohale prooviks nii et.. Anna andeks, et ei ole see keda lootsid. Anna andeks, et ei suutnud võimaldada sellist elu nagu tahtsid. Näed, ma ei viitsi isegi blogi kujundada. Täna mitte....


Hüvasti.