Orkuti õnnelause - Täna jaga oma õnne teistega. Näete kui õnnelik ma olen.
Viimased kolm aastat võib vist nii kokku võtta küll. Jah, sügis 2007. Ma ei läinud kooli, kuna mu vanaisa suri vahetult pärast mu lõpetamist ja vanaemal ei olnud kedagi kes ta eest hoolt kannaks. Nii ma siis olin pool aastat tema juures. 2008 ei olnud ka just suurepärasem. Aasta algus kulus juhutöödele, käisin kooli katsetelgi proovimas, kuid ei midagi. Ju polnud piisavalt hea - nagu tavaliselt. Ja sügisest alustasin vanaemaga arste pidi käismist, ema ja teised olid ju kõik tööl. Paneb ikka mõtlema küll, kui 200m peal peab vähemalt korra puhkama, lihtsam oleks olnud ratastool võtta, aga siis ei olnud sel enam vahet. Päev enne oma sünnipäeva ta lihtsalt suri. Oli tort ja asjadki ostetud, et saaks haiglas tema sünnipäeva pidada. Kuid vahetult enne haiglassejõudmist oli ta juba läinud. Sinna mu tahe kadus. Aasta alguses oli 14 see kuupäev, kus mu tahe hakkas vaikselt tagasi tulema. Aga mõnikord jääb tahtmisest väheks. Augustist olen edasimineku asemel suured sammud tagasi teinud. Jah, olen arg. Nende aastatega on mu enesehinnang materdada saanud. Pole ka kooli läinud seepärast, et pole raha. Hetkeks suletut ring. Pole tööd, pole raha, pole kooli. Madala enesehinnangu tõttu pole ka nii kindlameelne, et tasuta kohale prooviks nii et.. Anna andeks, et ei ole see keda lootsid. Anna andeks, et ei suutnud võimaldada sellist elu nagu tahtsid. Näed, ma ei viitsi isegi blogi kujundada. Täna mitte....
Hüvasti.
Itaalia vol 1
10 aastat tagasi
2 kommentaari:
Kõik meist langevad mingil hetkel tagasi ning saavad kukkudes vähemal või rohkemal määral haiget. Kuid ainult tugevad jätkavad sellest hoolimata oma teed. Ma tean, et Sina oled piisavalt tugev. Mis Sul üle jääb:D
Nõustun eelkõnelejega. Sulle on tegelikult palju annet antud. Alati ei saa ega peagi kõik kergelt tulema. Mina ja Su teised sõbrad usume Sinusse :)
Postita kommentaar